ÜLEMINE JA ALUMINE VERERÕHK NING NENDE VAHE

Kõik me teame, et vererõhku näitavad kaks numbrit, üks näitaja on tavaliselt üle saja, teine aga alla saja. Neid kutsutakse ülemiseks ning alumiseks vererõhuks kuid mis need täpsemalt on ning kas see on ohtlik kui nende vaheline vahe on suur?

Mis on vererõhk?
Vererõhk on, nagu nimigi ütleb, rõhk mida avaldatakse veresoonte seinale. Kui süda pumpab igapäevaselt väsimatult verd meie veresoontesse, siis tekib seal ka rõhk, mida me mõõdame. See koosneb kahest numbrist ning selle mõõtühikuks on millimeeter elavhõbedasammas ehk mmHg (120/70 mmHg).

Kuna vererõhku mõõdetakse kahe numbriga siis mida need numbrid täpsemalt meile näitavad?

SÜSTOOLNE VERERÕHK
DIASTOOLNE VERERÕHK
Ülemine näitaja on süstoolne vererõhk, mis näitab südame kokkutõmbamise (kontraktsiooni) ajal tekkivat rõhku. Ülemine näitaja sõltub aorti suunatud vere rõhust veresoonte seinale.

Alumine näitaja on diastoolne vererõhk, mis näitab südame lõõgastumise ajal tekkivat rõhku. Süda lõõgastub peale igat pumpamist ehk vere väljapressimist. Alumine näitaja sõltub eelkõige veresoonte toonusest.

Pulsirõhk
Pulsirõhk on süstoolse ning diastoolse rõhu vahe ning selle saame me kätte siis kui me lahutame ülemisest rõhust alumise.

Nt: Vererõhk on 120/70 mmHg. 120-70=50 ehk pulsirõhk on 50.

Mida suurem on pulsirõhk, seda jäigemad on arterid. Suurema eaga tuleb kaasa ka veresoonte elastsuse vähenemine ehk noortel on pulsirõhk väiksem kui vanematel inimestel.

Vererõhu näitajad

Vererõhuaparaat 149683

Vererõhk ei püsi päeva jooksul sama, see muutub vastavalt meie ümbrusele, haigustele, tujudele, ilmale jms. Kõige madalam vererõhk on meil rahulikus olukorras ehk siis kui me sügavalt magame. Kõige kõrgem on aga vererõhk füüsilise pingutuse või erutuse korral.

Optimaalseks vererõhu näitajaks peetakse näitu 120/80 mmHg ehk pulsirõhk on 40 mmHg.

MADAL VERERÕHK – <90/<60 mmHg

NORMAALNE VERERÕHK – <130/<85 mmHg

KÕRGE VERERÕHK – >140/>90 mmHg

Näitajad, mis ulatuvad kõrgemale kui 140/90 mmHg annavad meile juba teada, et tegemist on kõrgvererõhutõvega

Vererõhk 140-179/90-109 mmHg näitab esimesi ning teise astme hüpertensiooni ehk kõrgvererõhutõbe.

Vererõhk ≥180/≥110 mmHg on väga ohtlik ning seda kutsutakse hüpertensiivseks kriisiks, mis tekitab insulti ning lõhub veresooni.

Optimaalne vererõhk 120/80 mmHg. Omron x3 vererõhumõõtur

Vererõhku tuleks aeg-ajalt kontrollida. Mida optimaalsem on vererõhk seda harvem peab seda tegema. Näiteks piisab optimaalse, normaalse vererõhuga inimestel kord aastas kontrollis käimisest. Inimestel, kellel on madal või kõrge vererõhk peavad seda kontrollima aga tihedamini.

Kõige mugavam on vererõhku mõõta muidugi rahulikus ning tuttavas kohas – oma kodus. Seda saab aga vaid siis kui omatakse isikliku vererõhuaparaati. Just seda on võimalik aga mugavalt ning stressivabalt soetada vererõhu oma e-poest.

Tervist!