MILLINE ON NORMAALNE VERERÕHK JA KAS VERERÕHKU SAAB MÕJUTADA ILMA RAVIMITETA?

Tervis on inimeste kõige tähtsam vara. Tihti räägitakse kui tähtis on raha ning kuidas ilma rahata elada ei saa kuid selle taha unustatakse ära absoluutselt kõige tähtsam vara, mis meil kui inimestel saab olla ning see on tervis. Isegi kui ollakse miljonär, siis sellega ei ole midagi teha kui tervis veab keha alt – pea käib ringi, nõrk on olla või tahetakse vaid magada. Tervis tuleb aga kogu kehast, mis töötab rakutasandil koos ning hoolitseb, et keha vananeks tervislikult ning uhkelt. Vaadates tervist aga kitsamalt ei saa üle ega ümber vererõhust. Kuidas vererõhku mõjutada ning mis on normaalne vererõhk?

Vererõhu tüübid
Madal vererõhk: <90/<60 mmHg Normaalne vererõhk:120-130/80-84 mmHg Kõrge vererõhk: (prehüpertentsioon) 130-140/85-90 mmHg (hüpertensioon) >140/>90 mmHg

Vererõhu mõjutamine
Vererõhk on varieeruv, mis tähendab, et see sõltub vanusest, kaalust, organismi tervisest (haigus), toitumisest, ravimitest, liigutamisest, ühe koha peal olemisest, pärilikkusest ja muudest teguritest. Vererõhk on tavaliselt kõige madalam magades, samuti rahulikult ühe koha peal olles või mediteerides. Vererõhk tõuseb keha liigutades ehk trenni tehes, kõndides. Samuti tõuseb vererõhk kui inimene kardab midagi näiteks sotsiaalsetes situatsioonides või ehmatades.

Haiguse perioodil, kui inimene on kaua aega voodis võib vererõhk väga madalaks laskuda, samuti olles liiga kaua aega ühe koha peal näiteks telekat vaadates või töötades.
Vererõhku mõjutab nii meie igapäevane elu kui ka meie kaal, mis tähendab et vererõhku on võimalik mõjutada igapäevaste väikeste tegevustega. Vererõhku on võimalik jälgida lihtsalt ka kodus vererõhuaparaadiga ja nii oma keha paremini tundma õppida.

Vererõhku kontrolli all hoidmiseks on soovitav jälgida järgmisi tegureid:

Kehakaalu – kehakaal on esimene asi, millele pannakse rõhku kuna iga üleliigne kilogramm võib tõsta vererõhku.
Tervislikku toitumist – mitte üle süüa suhkrut ega soola. Toituda looduslikest toorainetest ning hoida enda söögilaud mitmekesisena. Kindlasti tuleb juua piisavas koguses vedelikke, seda eriti inimestele, kellel on madal vererõhk. Madala vererõhuga inimesed võivad julgelt juua kohvi kuid kõrge vererõhuga inimesed peavad ka kohvi joomist kontrolli all hoidma kuna see tõstab vererõhku.
Igapäevast liikumist – igapäevane jalutamine oma lemmikuga, kodus elutoas tantsimine või reklaamipauside ajal kätekõverduste ning jalatõstete tegemine on lihtsad kuid vajalikud tegevused, mis panevad vere kehas liikuma.
Suitsetamisest loobumist – suitsetamine tõstab vererõhku.
Stress kontrolli alla – muretsemine teeb pea halliks, see on vana kuid väga hea ütlus. Muretsemine tõstab ning ka madaldab vererõhku ning madaldab immuunsüsteemi. Kuna me elame väga stressirohkel ajal siis on soovitav tegeleda stressi ennetamisega või enda tunnete kontrolli all hoidmisega. Selleks sobivad väga hästi hingamisharjutused ning mediteerimine. Nädalas paar korda teadlikult mediteerimine suudab maandada inimest igapäeva elus, rahustades inimesi, pannes nad loogiliselt mõtlema.
Alkoholi tarbimine kontrolli alla – alkohol on juba teada põhjus mitmetele probleemidele sealhulgas ka kõrgenenud vererõhule, mistõttu on soovitav nädalas vähemalt 3 päeva olla alkoholivabalt.
Eelnevad punktid on peamised tegurid, mis mõjutavad vererõhku. Kui aga vererõhuga on juba suuremad probleemid tuleb minna arsti juurde, kes kirjutab välja vajalikud ravimid.

Kokkuvõttes saab vererõhku mõjutada õige elustiiliga. Muidugi on mitmed haigused, mis tõstavad või madaldavad vererõhku ning sellisel juhul tuleb pöörduda arsti poole. Tagamaks aga korraliku tervist oleneb kõik ikka inimese toitumisest, ühiskonnast ning füüsilisest aktiivsusest. Kontrollimaks enda võrerõhku on aga soovitav soetada endale vererõhuaparaat või pöörduda apteekri või perearsti poole. Kõige mugavamalt saab vererõhku mõõta aga kodus oma isikliku aparaadiga, mida saab soetada meie e-poest!