KUI VERERÕHK HÜPPAB?

Vererõhk kõigub päeva jooksul loomulikult kuna meie keha reageerib välismaailmaga. Küll aga peab see olema üldiselt stabiilne ehk ta ei tohiks hüpata järsku liiga kõrgele või madalale. Kui vererõhk hakkab hüppama ohtlikult kõrgele või madalale tuleb ühendust võtta enda arstiga. Miks vererõhu hüppamine tekib, sellest räägime me juba järgnevalt.

Vererõhu probleemid on tavalised ehk paljud inimesed kannatavad nende all üle kogu maailma. Ainult Ameerikas tehakse aastas juba üle 100 miljoni arstikülastuse vererõhu tõttu. Euroopas kannatab kõrgvererõhutõbe umbes 30% elanikkonnast ning Eestis kannatab selle all umbes 60% eakatest. Rääkides aga vererõhu hüppamisest saab võrrelda kahte gruppi: terve inimese vererõhu hüppamised ning haigusest põhjustatud.

Haigusest põhjustatud:

VALGE KITLI HÜPERTENSIOON
Tegemist on justkui varjatud vererõhuga kuna iga kord kui haiglasse minnakse vererõhku mõõtma tõuseb vererõhk. Vererõhu tõusu põhjustab kartus, erutus, rahutus või ärev olek. Kuigi paljudel inimestel langeb vererõhk tagasi normaalse peale kui ollakse arstide juurest pääsenud siis mõningatel inimestel võib see näidata päris tõsist hüpertensiooni ehk püsivalt kõrget vererõhku.

RAVIMID
Mõningad ravimid tõstavad vererõhku. Näiteks tritsüklilised antidepressandid, diureetikumid, südameravimid ning ravimid erektsioonihäiretele. Samuti võivad vererõhule mõjuda erinevad külmetus ning allergiaravimid.

Lisaks võib vererõhk kummalisemalt käituda järgmistel juhtudel:

Raseduse ajal

Veepuuduse korral

Neeruprobleemide korral

Närvisüsteemi haiguste korral

Diabeedi korral

Kilpnäärmeprobleemide korral

Terve inimese vererõhu hüpped:

STRESS, ÄREVUSHÄIRED
Tugevad emotsioonid panevad vererõhu hüppama ning see võib järsku tõusta või kukkuda. See on aga loomulik reaktsioon, mille üle ei peaks liiga palju pead vaevama.

ALKOHOL NING SUITSETAMINE
Mõlemad võivad põhjustada vererõhu hüppamist.

KOFEIIN
Kofeiin võib ajutiselt tõsta vererõhku kuid selle põhjused ei ole veel teada. See võib olla põhjustatud nii adrenaliinist kui ka hormoonidest.

TÄIS PÕIS
Huvitaval kombel on meie vererõhk veidikene madalam kui meie põis on tühi. Täis põie puhul võib vererõhk tõusta kuni 15mmHg.

Vererõhk võib päeva jooksul hüpata päris palju kuid üldiselt ei ole see probleem kuna vererõhk läheb tagasi normaalseks üpris kiiresti. Probleemiks muutub see siis kui vererõhk kukub või tõuseb järsku liiga palju ning sellega kaasnevad minestushood, pearinglused, värisevad käed/jalad ning/või iiveldus. Enda vererõhku on kõige lihtsam kontrollida koduste vahenditega ehk iseenda vererõhuaparaadiga, mida on lihtne soetada vererõhu e-poest.