KÕRGE VERERÕHK JA MADAL VERERÕHK NING NENDE OHUD

Vererõhu jälgimine muutub iga aastaga järjest tähtsamaks. Noored ei muretse enda tervise pärast ning seetõttu ei tea nad ka oma vererõhku, vanemad inimesed aga peaksid jälgima enda tervist ning eriti vererõhku sest süda ning veri on keha ühed algelemendid. Nii kõrge kui ka madal vererõhk tekitab erinevaid terviseprobleeme ning järgnevalt vaatamegi me lähemalt kõrget ning madalat vererõhku. 

Vererõhu tasemed täiskasvanutel

Vererõhk on mitmeti individuaalne. See liigub üles ja alla trenni tehes, kõndides või eksamit kirjutades. Samamoodi langeb ta puhkamise ajal väga madalale näiteks kui magatakse, istutakse laua taga või mediteeritakse. 

Tavaliselt öeldakse, et normaalne vererõhk on ligikaudu 120 – 129 (ülemine) / 80 – 84  (alumine)

Kõrge vererõhk

Kõrge vererõhk on situatsioon kui arterid on tugeva pinge all ning selletõttu ahenenud. Ahenenud arterites on aga südamel raske verd pumbata, mistõttu peab süda tegema rohkem tööd, mis on aga talle koormav. Koormuse tõttu kahjustatakse nii veresooni kui ka mitmeid teisi elundeid. 

Kõrge vererõhu ära tundmine võib olla keeruline kuna tihti, ei anna kõrge vererõhk endast märku. Pika aja jooksul avaldub kõrge vererõhk vaid tüsistustega, milleks võivad olla südamepuudulikkus, ajuinsult, isheemia, südamerabandus või neerupuudulikkus. Kõige kindlam viis oma vererõhu teada saamiseks on selle mõõtmine kodus, arsti juures või apteegis. Küll aga võib pideva kõrge vererõhu korral tähele panna pearinglust või peavalu, samuti võivad kõrge vererõhuga inimesed olla väsinud ning kergesti ärrituvad. Lisaks võib tunda valu rinnus, segadust, nägemishäireid, verd uriinis jms. 

Nagu näha on kõrge vererõhk väga tõsine probleem, mis ei ole vaid südames või veresoontes. Kõrge vererõhk on väga koormav kogu kehale ning selle olemasolul tuleb otsekohe elustiilis muudatusi tegema hakata. 

Madal vererõhk 

Madal vererõhk on situatsioon, kus arteriaalne vererõhk langeb. Madalat vererõhku soodustab vähene kehaline aktiivsus ning stress. Madala vererõhu peamised näitajad on: kiire väsimine, uimasus, külmad käed ja jalad, kohin kõrvus, pearinglus ning kohati minestamine jms. Madala vererõhu korral võivad tekkida ka tasakaaluhäired kuna keskkõrvas olev tasakaaluelund on häiritud. Madala vererõhuga inimesed ei saa kiiresti püsti tõusta või kummardada kuna see tekitab pearinglust või tasakaaluhäireid. Sellised olukorrad tulenevad vere valgumisest ühte kohta (jalgadesse, kõhuõõnde), jättes aju hapnikuta. 

Tõsisem madal vererõhk kaasneb mitmete haigustega, näiteks sisenõrenäärmete haigustega, südame- ja veresoonkonna haigustega, veenilaienditega jms. Madalat vererõhku tuleb tõsta füüsilise aktiivsusega, vedeliku tarbimisega, söömisega või tugisukkade kandmisega (soodustab vere liikumist südamesse). Nagu ka kõrge vererõhu korral on madal vererõhk kogu kehale kurnav ning ohtlik olukord, millele tuleb tähelepanu pöörata ning enda elus vastavaid muudatusi teha. 

Kokkuvõttes on madalat ning kõrget vererõhku raske ära tunda kuna kaebused võivad olla olematud või nende põhjust ei teata. Selle tõttu on väga tähtis mõõta enda vererõhku ning hoida seda kontrolli all kas siis juba ravimitega või tervisliku eluviisiga. Erinevaid vererõhuaparaate kodus kasutamiseks saab soetada meie e-poest!