KAS SINUL ON LIIGA MADAL VERERÕHK?
Madalat vererõhku ei peeta nii ohtlikuks kui kõrget vererõhku, mis võib põhjustada infarkti ning insulti, sellegi eest võib madal vererõhk olla tervisele ohtlik. Enamus madala vererõhu käes olevad inimesed on noored ning naised kuid madal vererõhk ei küsi vanust ega sugu.
Madalaks vererõhuks peetakse näitajaid, mis on alla 90/60
Vererõhk ei ole püsiv näitaja, mis tähendab, et see muutub päeva jooksul ning see oleneb nii keha positsioonist, hingamisest, rohtudest, stressi tasemest, tujudest, söögist ja paljustki muust.
Kui kahtlustatakse madalat vererõhku tuleb sellel silm peal hoida regulaarselt mõõtes. Kõige mugavam on seda teha kodustes tingimustes oma isikliku vererõhuaparaadiga, olgu selleks siis randme või õlavarre vererõhuaparaat.
Madala vererõhu sümptomid
Madal vererõhk võib olla nii püsiv probleem kui ka ühekordne nähtus. Ühekordseteks nimetatakse juhtumeid kus vererõhk langeb järsku kehaasendi muutmisel näiteks peale pikaajalist istumist püsti tõustes või end järsku liigutades. Kuna vererõhk langeb sellistel juhtudel väga kiiresti siis võib tekkida ajus hapnikupuudus, mis põhjustab omakorda:
Lühiajalist nägemishäiret, peapööritust, tasakaaluhäiret, kahvatut nahka, minestamistunnet.
Liiga järsk vererõhu kukkumine võib põhjustada aga šokki, millest võib tekkida eluohtlik seisund:
Segadus, külm ning värvitu nahk, kiire ning pindmine hingamine, nõrk ning kiire pulss.
Juhul kui inimesel on pidev madal vererõhk ning sümptomid puuduvad, pannakse inimene jälgimise alla kuna madal vererõhk võib olla nii pärilik iseärasus kui ka elundsüsteemi väärtalitluse tunnus.
Mis võib põhjustada madalat vererõhku?
Nagu varem mainitud on vererõhk muutuv ning see oleneb paljudest faktoritest.
Rasedus, veepuudus (kui kehal on veepuudus põhjustab see nõrkustunnet, pearinglust ning väsimust), verekaotus, infektsioon (kui infektsioon jõuab vereni võib see põhjustada järsku kukkumist vererõhus – septiline šokk), allergiline reaktsioon, halb dieet, erinevad ravimid.
Madala vererõhu ravi
Juhul kui madal vererõhk on mitte-haiguslik ehk seda ei põhjusta ravimid ega muud elundite väärtalitlused, siis on seda väga raske välja ravida. Sellisel juhul soovitatakse olla füüsiliselt aktiivne, nautida massaaži ning juua teed ja kohvi. Kui vererõhk on liiga madalaks kukkunud soovitatakse teha kükke, kätekõverdusi või muid füüsilisi tegevusi, mis tõstavad kiirelt pulssi.
Kui vererõhk on langenud väga järsult ning inimesel on halb olla tuleb minna pikali ning tõsta jalad üles. Kui aga vererõhk kukub veelgi ning tekivad erinevad sümptomid tuleb kutsuda kiirabi.
Kokkuvõttes võib madal vererõhk olla nii haiguslik kui ka mitte – mõlemal juhul tuleb aga sellel silm peal hoida igapäevaselt vererõhku mõõtes. Lisaks tuleb jälgida enda sümpomeid ning olla ettevaatlik järskude liigutustega nagu näiteks voodist kiiresti püsti tõusmine. Kui tegemist on aga tõsisema seisundiga tuleb minna arsti juurde ning leida põhjuse, miks vererõhk on nii madal. Vererõhul silma peal hoidmisega aitavad aga erinevad vererõhuaparaadid, millega saab tutvuda vererõhu kodulehel.
